Andke andeks, et ma siia nii-nii kaua kirjutanud pole. Lihtsalt pole olnud aega ja viitsimist. Väga-väga-väga palju on juhtunud ja isegi ei tea millest alustada... Kool algas, nüüdseks on juba 2 kuud käinud ja ma suutsin paremaid hindeid korjata, kui eelmine aasta, mis on väga hea. Oma vaba aega olen sisustand sellest ajast, millal viimati blogisin, kuni siiani, pidutsemisega. Nüüd on mulle küll jäänud ainult nädalavahetused, aga ma suudan need nii pööraseks korraldada, et ma olen rahul kasvõi sellega. Tegelikult, ma peamiselt nädalavahetuste nimel elangi. Thank god, et vaheaeg on. See kool suudab mu nii hulluks ajada, et paha hakkab. Õpetajad jooksevad järgi ja käsivad parandada, aga see on minu probleem, et ma õigel ajal asju ei suuda ära teha.
Vastassugupooltega on asi nii, et mul on neid silmarõõme siin vahepeal väga palju olnud ja kõigiga on natukene pahasti läinud, aga ega nendest nagunii midagi välja ei oleks tulnud. Kannatanud olen nende tõttu palju, aga vigadest ju õpitakse. Hetkel on kah üks A, aga noh, ma ei teagi isegi mis meil on.. Midagi nagu on, aga ei midagi kindlat. Las kõik läheb nii, nagu minema peab.
Muid muresid on ka üle kaela, aga mingil moodusel suudan ma need alati kuidagi lahendada. Aga ei, mu elu ei ole tegelikult üldse nii õnnetu ja halb, kui tundub. Mul on ka väga häid aegu, praegu on üks nendest. Ja muud nagu väga polegi öelda.. Nautige sügist, see on vihmane ja külm aeg küll, aga alati leiab midagi ilusat ka.
K.
