
Ma ei saa aru mis toimub... On päevi mil olen
õnnest lõhkemas ja nii armund kui olla saab veel, aga on päevi mil tunnen, et ma ausalt ka suudan lõpuks Sinust lahti öelda. Oleks hea küll, sest varem ma seda ei ole suutnud teha ja ma ei jõua enam kannatada kuidas Sa mulle haiget teed. Kui Sa nüüd ei taha, et kõik lõpetame, siis kallikene saad ainult ennast süüdistada, et nii minuga käitund oled. Tunnen, nagu oleksid hoopis teine inimene. Oled nii palju muutund. Kuigi Sa ei vääri mind, oled Sa siiski palju väärt poiss ja minu jaoks siiani kõige perfektsem ja parem. Võin öelda, et mingid tunded küll on, aga ma ei tea enam mis. Kindlalt pole see nii tugev, kui ennem, aga kindlalt on nad olemas...
K.
0 comments:
Post a Comment