Nädal aega möödas ja S sai siiski aru, et tahab mind, aga ma ei andesta talle seda nii kergelt. Võibolla varem tegin ma seda kergelt, aga mitte enam. Ärgu arvaku, et saab mind alati siis, kui tahab. Ühel hetkel võib pikalt saata ja siis, kui keegi teine ei sobi, tuleb minu juurde tagasi. Mul on lausa kahju tast, et ma niimoodi huiian taga, aga ta peab aru saama, et ma ei ole selline, kellega nii käituda. Ma ei saa aru miks nüüd on nii raske olla, kui ta minuga rääkima ei tule, ennem oli täiesti suva. Ehk siis midagi ikkagi tunnen ta vastu. Ma olen täiesti segaduses, ma ei tea mida ma teen, aga kallikene, kui peaksin valima leppimise, siis käitun Sinuga halvalt, kuna Sa pead ükskord mõistuse pähe võtma ja saama aru, et nii ei käituta. See pole ju esimene kord ega ka raudselt mitte viimane.
K.
0 comments:
Post a Comment